 |
|
 |
|
|
|
|
 |
 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tähtedest moodustunud silmapaistvamatele
kujunditele ja heledamatele tähtedele on inimene andnud nimed. Läbi
aegade on pandud neile väga erinevaid nimesi. Nüüdisaegsed nimed ja
tähtkujude piirid on kehtestatud 1920a. Siis jagas Rahvusvaheline
Astronoomiaunion tähistaeva 88 tähtkujuks ja määras neile ringjoonte
kaartest moodustatud piirid. Taeva tundma õppimist on targem alustadapõhjasuunast. Kuna sealsed tähtkujud on nähtavad alati, kui ainult sobiv ilm on. Otsime üles Pöhjanaela, (asub Suure Vankri tagumise telje pikendusel, 5 teljepikkuse kaugusel vankrist.) Põhjanaela ümber liiguvad kõik tähed, tehes täisringi 23t 56min. Maa aga teeb täispöörde 24t! Erinevus tuleneb sellest, et Maa ööpäeva ei mõõdeta mitte tähtede, vaid Päikese järgi. Ja tähtede ööpäev on sellest u 4min lühem. Pöhjus on lihtne, kuna Maa teeb aastas Päikese ümber täistiiru, läheb igast täheaastast üks ööpäev kaduma. Põhjanael asub 60° horisondist ning näitab põhja suunda. Teeme Põhjanaela ümber mõttelise ringi, mille raadius on võrdne tema kõrgusega silmapiiri põhjapoolsemast punktist. Selle ringi sisse jäävad tähed ei looju kunagi. Mis aga sellest väljapoole jäävad need on loojuvad tähed ja neid ei ole võimalik alati vaadelda. Veerand tähetaevast (lõuna taevas) ei ole võimalik Eestist vaadelda. |
|
|
