Komeedi tuum on korrapäratu ja koosneb lumest, jääst ja tolmust ning selle läbimõõt on vaid paarkümend kilomeetrit. Lähenedes Päiksele, hakkab selle kiirgus komeedi tuuma sulatama see hakkab aurama, eritama gaasi ja tolmu. Kiirgusrõhk ja päikesetuul puhuvad tuuma ümbritseva aurupilve sabaks, mis on alati suunatud Päikesest eemale.

   Saba koosneb ülihõredast gaasist, kuid veelgi hõredamas planeetide vahelises ruumus on hästi vaadeldav.

   Komeedid tiirlevad ümber Päikse ellipsikujulisel orbiidil, mis ulatub planeedisüsteemist kaugele välja. Kuni poolekauguseni lähematest tähtedest, arvatakse olevat palju komeete, mis tiirlevad aeglaselt ümber Päikese ja moodustavad nn. Oorti pilve.

Metoriidid

   Asteroididest ja komeedidest väiksema tuumaga objekte nimetatakse meteoorkehadeks. Hetkest mil kivist või rauast meteoorkeha maapinnale kukub, nimetatakse seda meteoriidiks e. lendtäheks. Tavalise meteooride põhjustajateks on liivatera suurused tolmuosakesed või jäätükikesed. Sõrmeotsasuurune kivi põleb õhus liikudes pisut kauem ja heledamalt. Seda nimetatakse boliidiks e. tulekeraks. Kõik väiksed meteoorkehad põlevad ära Maa atmosfääri ülakihtides, sest sisenevad õhku suure kiirusega, üle 11km/s. Paarikümne sendimeetri läbimõõduga meteoorkehad, kui nad koosnevad kivist või rauast, võivad jõuda maapinnani.

Kui atmosfääri siseneva meteoorkeha läbimõõt on paarkümend meetrit, ei suuda atmosfäär tema kiirust oluliselt vähendada. See kukub maasse plahvatab ja tekitab meteoriidikraatri. Eestis on 3 hästi säilinud kraatrite rühma. 

Tagasi Tähis Taeva kodulehele.